Tööalane
täienduskoolituskursus
„Soome-ugri
kirjandus, kultuur ja ajalugu“
11.
oktoobril 2013 kell 10.30–17.00
EELK
Usuteaduse Instituudi majas (Pühavaimu 6, Tallinn)
Korraldaja: FIE, PhD
Merike Vardja
Sihtrühm: eesti keele
ja kirjanduse, ajaloo-, ühiskonnaõpetuse, filosoofia-, usuõpetuse, kultuurilooõpetajad,
huvijuhid, raamatukoguhoidjad ja teised kultuurihuvilised
Kursuse maht: 8
akadeemilist tundi
Kursusel osalejad
saavad tõendi.
Käsitletavad teemad:
1. Ülevaade hõimurahvaste kirjandustest: komi, udmurdi,
mari, mokša, ersa, mansi, handi, neenetsi kirjandus. Lektor: Arvo Valton
(Vallikivi)
Ilukirjandus kui
põhiline vahend mahasurutud keelte hoidmisel ja arenemisel. Tõlkekirjanduse
roll nende keelte arengus.
2. Ilukirjandus
identiteedi ja kirjakeele arengu motiveerijana (karjala näitel). Lektor:
PhD Jaan Õispuu
Karjala kirjakeele ja karjalakeelse
kirjanduse kujunemine jääb 1930. aastatesse. 1940. aastatest kuni 1980. aastate
lõpuni oli karjalakeelse kirjanduse üllitamine ebasoovitav ja karjalased kirjutasid
kas soome või vene keeles. 1990. aastate algus tõi endaga kaasa karjala
kirjakeele renessansi ja selle kõrval ka karjalakeelse ilukirjanduse taassünni.
Viimasel paarikümnel aastal on karjalakeelsel ilukirjandusel olnud oluline koht
karjala rahvusliku identiteedi süvendamisel ja keeleuuenduste juurutamisel.
Loeng tõmbab paralleele teiste läänemeresoome väikerahvaste kirjandustega
tänapäeval ja sajanditaguse olukorraga Eestis.
3. Soome-ugri rahvaste ajalugu ja tänapäev
(identiteedist, ajaloost, kultuurist, poliitikast). Lektor: Jaak Prozes
4. Ideid hõimupäevade korraldamiseks koolis. Lektor:
Jaak Prozes
Lisainfo e-posti
aadressil merike.vardja@gmail.com,
telefoninumbril +372 501 6551 ja koolituse ajaveebis http://merikevardjakoolitus.blogspot.com
Päevakava 11.
oktoobril 2013
10.15 Hommikukohv
10.30–12.45 Koolitus.
Arvo Valton (Vallikivi)
12.45–13.45 Lõunaeine
Härraste kohvikus
13.45–15.15 Koolitus.
Jaan Õispuu
15.15–15.30 Paus
15.30–17.00 Koolitus.
Jaak Prozes
Päevakavas võib
esineda väikseid muudatusi.
Jaak Prozes on soome-ugri koostöö edendaja ja hõimupäevade
korraldaja. Ta on hõimupäevade traditsiooni (1988) ja Fenno-Ugria Asutuse (1991)
üks taastajaid. Praegu töötab Jaak Prozes MTÜ Fenno-Ugria Asutuses nõunikuna.
Jaan Õispuu on lõpetanud Tartu Ülikooli 1978. a eesti
filoloogi, eesti keele ja kirjanduse õpetajana, spetsialiteediks soome-ugri
keeled. Filoloogiakandidaat 1985, filosoofiadoktor läänemeresoome keelte alal
1995 (mõlemad Tartu Ülikool). Töötanud 1978–1987 Keele ja Kirjanduse
Instituudis, 1987–2006 Tallinna Pedagoogilises Instituudis / Tallinna
Pedagoogikaülikoolis / Tallinna Ülikoolis. Uurimisaladeks karjala murded ja
kirjakeel, eesti keel kui võõrkeel. Aastast 2006 Tallinna Õismäe Gümnaasiumi
arendusjuht, alates 2005 TTÜ Tallinna Kolledži soome keele ja eesti keele
väljendusõpetuse õppejõud. 1984–1995 oli Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi
(vene kool) eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Johannes Aaviku Seltsi ja Eesti Soome
Keele Õpetajate Seltsi juhatuse liige. Õpetanud karjala keele kursusi Joensuus,
Helsingis, Stockholmis, Greifswaldis, Tokios, Kiotos.
Arvo Valton (Vallikivi) on proosa- ja näitekirjanik,
luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Ta on lõpetanud TPI mäeinsenerina
1959. a ja Üleliidulise Kinoinstituudi filmidramaturgina 1967. a. Kutseline
kirjanik 1968. aastast. Prosaistina debüteeris Arvo Valton 1960. aastal,
läbilõike tema proosast annavad „Valitud teosed“ I-II (1984) ja „Kogutud
teosed“, mille esimene köide ilmus 1999. Rahvuslasena on Arvo Valton sõna võtnud
eesti keele ja kultuuri küsimusis, pühendunud soome-ugri rahvaste iseteadvuse
õhutamisele: ta on aastast 1993 aktiivselt tegev Soome-Ugri Kirjanduste
Assotsiatsioonis (aseesimees 1993, esimees 1996, alates aastast 1998
president). On tõlkinud eesti keelde soome-ugri rahvaste, vene, bulgaaria ja
poola kirjandust. Ta on Tallinna Ülikooli soome-ugri kirjanduste lektor alates
2005, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor 2009, Akadeemia Nord, nüüdse TLÜ
Õigusakadeemia audoktor 2006.
Hõimupäevade eesmärke
on läbi aegade olnud kultuuri- ja hariduskoostöö Eesti, Soome ja Ungari vahel, tutvustada
teisi sugulasrahvaid ning seeläbi tugevdada oma rahvuslikku eneseteadvust. Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu
kolmandal nädalavahetusel 1931. aastal Helsingis toimunud soome-ugri 4. kultuurikongressi
otsusega. Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni.
1988. aastal traditsioon taaselustati. 2011. aastal võeti Riigikogus vastu
otsus tähistada hõimupäeva riikliku tähtpäevana. (MTÜ Fenno-Ugria Asutuse kodulehe http://www.fennougria.ee põhjal)
Asukoht kaardil: http://www.puhkaeestis.ee/et/map/puha-vaimu-kirik
Asukoht kaardil: http://www.puhkaeestis.ee/et/map/puha-vaimu-kirik
