Juudi kirjandus, kultuur ja ajalugu

Tööalane täienduskoolituskursus

„Juudi kirjandus, kultuur ja ajalugu“

10. mail 2013 kell 10.00–16.30

Tallinna sünagoogis (Karu 16, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: eesti keele ja kirjanduse, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse, religiooni-, filosoofia-, kultuurilooõpetajad, raamatukoguhoidjad ja teised kultuurihuvilised

Maht: 8 akadeemilist tundi

Kursusest osavõtjad saavad tõendi.

Käsitletavad teemad:

1. Toora – viis Moosese raamatut – heebrea keeles kirjutatud vanimaid mälestisi.

2. Juudi traditsioonid, pühad, kalender.

3. Juutide ajalugu Eestis.

4. Heebrea keel.

5. Juudi rahva ajaloost Iisraelis ja mujal.

6. Juudi kirjandusest.

Lektorid: Marek Abel ja dr. theol. Kalle Kasemaa

Kursuslasi tervitab Eesti pearabi Efraim Shmuel Kot.

Tallinna sünagoogi tutvustab Marek Abel.


Lisainfo e-posti aadressil merike.vardja@gmail.com, telefoninumbril +372 501 6551 ja koolituse ajaveebis http://merikevardjakoolitus.blogspot.com


Päevakava 10. mail 2013

10.00–10.05 Tervitus. Eesti pearabi Efraim Shmuel Kot

10.05–12.15 Loeng-ekskursioon sünagoogis. Marek Abel

12.15–12.30 Paus

12.30–14.00 Loeng (sünagoogi õppeklassis). Dr. theol. Kalle Kasemaa

14.00–15.00 Traditsiooniline juudi koššer-lõunasöök kohvikus Jeruusalemm

15.00–16.30 Loeng. Dr. theol. Kalle Kasemaa

Päevakavas võib esineda väikseid muudatusi.

Marek Abel on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1971. a. Aastail 1991–2007 elas ta Iisraelis, kus läbis ka giidikoolituse. Töötanud giidina Skandinaavias, Šveitsis, Austrias, Saksamaal, Prantsusmaal, Ungaris ja Tšehhis. Marek Abel on Eesti Juudiusu Koguduse ja Eesti Juudi Kogukonna liige. Ta tegutseb ekskursioonijuhina Tallinna sünagoogis.

Kalle Kasemaa on teoloog, vaimulik, tõlkija ja kirjandusteadlane. Teoloogiadoktori kraadi omandas ta Tartu Ülikoolis 1997. aastal. Ta on Uppsala Ülikooli ja Haifa Ülikooli audoktor. Töötanud pikka aega EELK Usuteaduse Instituudis ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas professorina, on Eesti Kirjanike Liidu liige. Kalle Kasemaa on eesti keelde tõlkinud peamiselt heebrea, kreeka, araabia, jidiši, saksa keelest (kokku üle 50 raamatu), sh heebrea keelest kaks näidendit, mida Eesti Draamateater on mänginud. Tema sulest pärineb arvukalt teadus- ja populaarteaduslikke artikleid.

Juudi kogukond kujunes Eestis 19. sajandi algul. Tallinna ajalooline sünagoog, mis pühitseti sisse 1885. aastal, hävis Teises maailmasõjas. Praegune sünagoog, mis avati 16. mail 2007. a, on pealinna ainulaadsemaid sakraalehitisi (projekteerinud KOKO arhitektuuristuudio). Selle nüüdisaegne disain on põimunud traditsioonilise sünagoogiarhitektuuriga. Tallinn oli selle ajani ainus Euroopa pealinn, kus puudus oma sünagoog. Pühakoda Karu tänaval on osa tervikust, kuhu kuuluvad ka Tallinna Juudi Kool ja Eesti Juudi Kogukonna keskus. („Tallinna Sünagoogi päev“, www.ejc.ee järgi)

Eesti Juudiusu Koguduse koduleht: http://www.ejc.ee/

Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde koolitus Iisakus, Emmastes ning Aseris

Pedagoogide koolitus "Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamine ning juhendamine" toimus 19. märtsil 2013 Iisaku Gümnaasiumis, 21. märtsil Emmaste Põhikoolis ja 22. märtsil Aseri Keskkoolis.

Iisaku Gümnaasium

Iisaku Gümnaasium asub Iisakus Tartu mnt 62. Esmakordselt on Iisaku kooli kirjasõnas mainitud aastal 1788 (http://iisakug.piksel.ee).

Emmaste Põhikool on Emmaste vallas ainuke üldharidust andev asutus. Kool asub endises Emmaste mõisa peahoones. Kool alustas tööd 1920. aastal Emmaste Kõrgema Algkoolina. (Allikas: www.emmaste.edu.ee)

Emmaste mõisasüdame ajaloost...

Perspektiive...

Emmaste Põhikooli almanahhi (Hiiumaa, 2010) on koostanud Eila Tõnisson ja Velli Barinov.

Väljavõtteid almanahhis kajastatud tunnikontrollidest: "Kunagi ammu-ammu elasid eestlased oma väikese külaga sügaval metsa sees... Vananaistesuvi on suvi, kus on ainult naised ja mehi pole läheduses näha. Et naised peavad kogu töö ise ära tegema... Romaan on kirjanduse allikas. Tavaliselt on romaanid väga pikad ja räägitakse, et need on ka huvitavad."


1905. a alustas Aseris tööd vene õppekeelega erakool, mida pidas kuni 1922. a üleval aktsiaselts Asseriin. 1946. aastast hakkas Aseris kujunema kakskeelne kool, mis on kakskeelne tänini. Kooli ja piirkonna aja- ning kodulugu valgustavad Marianna Koitla uurimus "Aseri kooli minevik ja tänapäev" ja väljavõtted Richard Kääri käsikirjast "Inimesed ja saatused": http://www.aserik.edu.ee/ajalugu.

Aseri KKs välja antud loomingut, sh Erika Viikholmi jutu- ja luuleraamat, leidub kooli kodulehel aadressil http://www.aserik.edu.ee/looming.