Koolitus eesti keele riigieksamiks valmistujale

27. märtsil 2024 toimus Tallinna Õismäe Gümnaasiumis koolitus gümnasistidele "Eesti keele riigieksamiks valmistujale". Koolitaja oli Merike Vardja.

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi moto on Amat victoria curam (Võit armastab hoolt) (Catullus).

Kas siis selle maa keel
Laulutuules ei või
Taevani tõustes üles
Igavikku omale otsida?
(Kristian Jaak Peterson "Kuu")
Fotol: luuletaja Kristian Jaak Petersoni monument (autorid Jaak Soans, Allan Murdmaa) Tartus Toomemäel

Eesti keele riigieksamiks valmistumise koolitus Keilas 2023

24. oktoobril 2023 toimus Keila Koolis humanitaarainete õppetooli ja kaasava hariduse õppetooli õpetajate täienduskoolitus "Teksti vastuvõtu ja loomise oskus gümnaasiumi eesti keele õpitulemusena" (õpilaste ettevalmistamine eesti keele riigieksamiks). Koolitaja oli Merike Vardja.

Keila Kooli põhiväärtusi on uuendusmeelsus, avatus, loovus, ettevõtlikkus; paindlik kohanemine muutustega; [---] soov teha head enda ja tuleviku jaoks; eduelamused oskuste rakendamisel; maailma mõistmine (https://keilakool.ee).

Veebikoolitus eesti keele riigieksamiks valmistujale

7. aprillil 2021 toimus Tallinna Õismäe Gümnaasiumi gümnasistide veebikoolitus "Eesti keele riigieksamiks valmistujale" (Google Meetis). Koolitaja oli Merike Vardja. Jõudu ja edu eksamil!

Euroopa väikseim lind pöialpoiss (Regulus regulus) otsib sageli toitu inimeste lähedalt.
(Jonathan Elphick, John Woodward "Linnud", tlk Kai Vare, 2006 järgi)

Eesti keele riigieksamiks valmistumise koolitus Keilas 2018

14. juunil 2018 toimus Keila Koolis humanitaarainete õppetooli pedagoogide koolitus "Teksti vastuvõtu ja loomise oskus gümnaasiumi eesti keele õpitulemusena" (õpilaste ettevalmistamine eesti keele riigieksamiks). Koolitaja oli Merike Vardja.

"Su nooruse sära ja teaduse valgus, / meil näitas, et selles on tegude algus." (Algusvärsid Keila Kooli laulust, sõnad Ene Oja, viis Rudolf Oja)

Nüüdisaegse õpikäsituse koolitus Keilas ja Viljandis

25. aprillil 2018 toimus Keila Koolis Keila Kooli ja Saue Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajate koolitus "Nüüdisaegne õpikäsitus kirjanduse ja eesti keele õpetamisel".
26. aprillil 2018 toimus sama koolitus Viljandi Gümnaasiumis, kus osalesid Viljandimaa eesti keele ja kirjanduse õpetajad.
Koolitajad olid Rapla Ühisgümnaasiumi õpetajad-metoodikud Maarika Lips ja Ülle Mäekivi.

Koolitus Tallinna Õismäe Gümnaasiumis

21. veebruaril 2017 toimus Tallinna Õismäe Gümnaasiumis gümnasistide koolitus "Eesti keele riigieksamiks valmistujale". Koolitaja oli Merike Vardja.

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi moto on Amat victoria curam (Võit armastab hoolt) (Catullus).

Lõunaeesti keele ja kirjanduse koolitus Võrus

22. juunil 2016 toimus Võrus Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis Sindi Gümnaasiumi töötajate koolitus "Lõuna-Eesti keel ja kirjandus". Koolitajad olid Võro Instituudi direktor, MSc Rainer Kuuba ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo. Käsitleti võru keelt ja Fr. R. Kreutzwaldi loomepärandit ning tehti ringkäik muuseumis. Lisamaterjal aadressidel http://wi.ee/et/ ja http://lauluisa.ee/.

Rainer Kuuba kõnelemas võru keelest

Koolitusel osalejate meeleolukas ühisfoto Fr. R. Kreutzwaldi muuseumi õuel

Emakeelenädalal Tallinna Õismäe Gümnaasiumis

11. märtsil 2014 toimus Tallinna Õismäe Gümnaasiumi aulas emakeelenädala loeng gümnasistidele teemal "Mida tasub teada emakeele riigieksami sooritajal?" ("Emakeel ja riigieksam"). Esines Merike Vardja.

Kas siis selle maa keel
Laulutuules ei või
Taevani tõustes üles
Igavikku omale otsida?
(Kristian Jaak Peterson "Kuu")
Fotol: luuletaja Kristian Jaak Petersoni monument (autorid Jaak Soans, Allan Murdmaa) Tartus Toomemäel

Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde koolitus Sindis

3. jaanuaril 2014 toimus Sindi Gümnaasiumi pedagoogide koolitus "Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamine ning juhendamine". Lektorid olid Ülle Mäekivi ja Jaan Õispuu.

Sindi Gümnaasiumi moto on "Oskused ja teadmised annavad vabaduse".

Jaan Õispuu ja Ülle Mäekivi

Õppealajuhataja Margit Rebane ja direktor Ain Keerup

Pilkupüüdev punane vahtraleht on Sindi Gümnaasiumi sümboleid.

Kujundava hindamise koolitus Emmastes

23. augustil 2013 toimus Emmaste Põhikooli pedagoogide koolitus "Kujundav hindamine õppekava valgusel". Lektor oli pedagoog-metoodik Marit Tarkin. Käsitleti eelhindamist, hindamismudeleid ja õpilase kaasamist hindamisse, õppeprotsessi juhtimist, õpilase eneseregulatsiooni, tagasiside tähtsust, arenguvestlusi jm temaatikat.

Emmaste PK pedagoogid kujundava hindamise koolitusel

Direktor Ruti Nõmm ja lektor Marit Tarkin

Maja Hiiumaal Kassaris, kus suviti 1924-1938 elas ja töötas kirjanik Aino Kallas.

Tervist väärtustavate hoiakute kujundamise koolitus Moostes

22. augustil 2013 toimus Moostes Puka Keskkooli pedagoogide koolitus "Tervist väärtustavate hoiakute kujundamine" (tervis ja ohutus kui õppekava läbiv teema). Lektorid olid semiootik, PhD Renata Sõukand ja bioloog, MSc, EMÜ doktorant Raivo Kalle, kes käsitlesid Eesti looduslikke toidu- ja teetaimi läbi aegade. Teetaimi õpiti tundma ka tee degusteerimise kaudu. Lektoritel on kirjastuses Varrak ilmunud raamat "Eesti looduslikud toidutaimed. Kasutamine 18. sajandist tänapäevani", http://www.varrak.ee/product/12631/
Koolituspäeva mahtus ka meeleolukas ringkäik Mooste mõisas giid Laine Madissoni juhtimisel.

Puka KK pedagoogid Eesti looduslikke toidu- ja teetaimi käsitleval koolitusel

Ringkäik Mooste mõisas oli meeleolukas.

Augustiõhtune udulaam on laotunud üle maa...

Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde koolitus Iisakus, Emmastes ning Aseris

Pedagoogide koolitus "Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamine ning juhendamine" toimus 19. märtsil 2013 Iisaku Gümnaasiumis, 21. märtsil Emmaste Põhikoolis ja 22. märtsil Aseri Keskkoolis.

Iisaku Gümnaasium

Iisaku Gümnaasium asub Iisakus Tartu mnt 62. Esmakordselt on Iisaku kooli kirjasõnas mainitud aastal 1788 (http://iisakug.piksel.ee).

Emmaste Põhikool on Emmaste vallas ainuke üldharidust andev asutus. Kool asub endises Emmaste mõisa peahoones. Kool alustas tööd 1920. aastal Emmaste Kõrgema Algkoolina. (Allikas: www.emmaste.edu.ee)

Emmaste mõisasüdame ajaloost...

Perspektiive...

Emmaste Põhikooli almanahhi (Hiiumaa, 2010) on koostanud Eila Tõnisson ja Velli Barinov.

Väljavõtteid almanahhis kajastatud tunnikontrollidest: "Kunagi ammu-ammu elasid eestlased oma väikese külaga sügaval metsa sees... Vananaistesuvi on suvi, kus on ainult naised ja mehi pole läheduses näha. Et naised peavad kogu töö ise ära tegema... Romaan on kirjanduse allikas. Tavaliselt on romaanid väga pikad ja räägitakse, et need on ka huvitavad."


1905. a alustas Aseris tööd vene õppekeelega erakool, mida pidas kuni 1922. a üleval aktsiaselts Asseriin. 1946. aastast hakkas Aseris kujunema kakskeelne kool, mis on kakskeelne tänini. Kooli ja piirkonna aja- ning kodulugu valgustavad Marianna Koitla uurimus "Aseri kooli minevik ja tänapäev" ja väljavõtted Richard Kääri käsikirjast "Inimesed ja saatused": http://www.aserik.edu.ee/ajalugu.

Aseri KKs välja antud loomingut, sh Erika Viikholmi jutu- ja luuleraamat, leidub kooli kodulehel aadressil http://www.aserik.edu.ee/looming.



Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde koolitus Lihulas

3. jaanuaril 2013 toimus Lihula Gümnaasiumi pedagoogide koolitus "Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamine ning juhendamine".

Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde koolitus Värskas

28. detsembril 2012 toimus Värska Gümnaasiumi pedagoogide koolitus "Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamine ning juhendamine". 

Jõulude hakul, 21. detsembril saabub aasta lühim päev. Nelja ööpäeva jooksul on päevad täpselt ühepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks. 24. detsembril tähistatakse vana-aastaõhtut, sest järgmisel päeval pöörab Maa end Päikesele vastu ja algab uus aastaring. 

(Maavalla koda "Rahvakalender: jõulukuu lõpus on algus", 20.12.2012, www.bioneer.ee)

Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde koolitus Lagedil

24. oktoobril 2012 toimus Lagedi Põhikooli pedagoogide koolitus "Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamine ning juhendamine".

Koolitus "Õppekäigud õppetöö osana"

12.-13. oktoobril 2012 toimus Kauksi Põhikooli töötajate koolitus "Õppekäigud õppetöö osana". Käsitleti õppekäikude lõimimise võimalusi õppetöösse, õppekäiku eduka ainetunni toena, erinevaid kooliväliseid õpikohti (kirikud, muuseumid jne). Kool sai õppekäike käsitleva töölehtede kogumiku "Let's Go!".

Kauksi Põhikool Põlvamaal kuldsel sügisel

Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde koolitus Jõhvis

24. augustil 2012 toimus Jõhvi Gümnaasiumi pedagoogide koolitus "Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamine ning juhendamine". Lektorid olid Sirje Kereme ja Maidu Varik.

Koolitus "Õppekäigud õppetöö osana"

23. augustil 2012 toimus Mooste Põhikooli pedagoogide koolitus teemal "Õppekäigud õppetöö osana". Käsitleti Eesti mõisate kultuuripärandit Puurmani, Luua ja Alatskivi mõisa näitel, mängu "Unustatud mõisad" ja huvitegevuse võimalusi mõisakoolides, Eduard Tubina ning vendade Liivide muuseumi haridusprogrammide lõimimise võimalusi õppetööga.

Koolitusest osavõtjad Puurmani mõisas...

... ja Liivi muuseumis

Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde koolitus Lustiveres, Laevas ning Kabilas

16. märtsil 2012 toimus Lustivere Põhikooli ja 19. märtsil Laeva Põhikooli pedagoogide koolitus "Uurimis- ja loovtööde korraldamine ning juhendamine põhikoolis". 20. märtsil toimus Turba Gümnaasiumi ja Nissi Põhikooli pedagoogide koolitus "Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamine ning juhendamine" Kabila külas Harjumaal. Lektor oli Ülle Mäekivi.

Lustiveres räägitakse, et ümbruskonnas leidub maaaluseid käike. Ühe rahvajutu järgi läheb pikk käik mõisaaegsest lossist Annikvere kaudu Kuningamäele Põltsamaal. Arvatavasti on niisuguseid jutte põhjustanud Lustivere asulas leiduvad väikesed karstikoopad.
Lustivere külas Miku pere lähedal kasvab pärn (ümbermõõt 4,7 m, kõrgus 17 m). Põline puu on tuntud hiiepärnana. (Ülo Heinsalu järgi)

Ülle Mäekivi Lustivere Põhikooli ees.
Lustiverre asutati kool Liivimaa koolikorralduse alusel ja Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeli algatusel 1776. aastal. Toona õppis seal 19 last. Praegusesse, Põltsamaa valla ehitatud uude majja kolis kool 1996. aastal. (Vilja Rootsi ja Kaire Kampuse järgi, www.lustiverepk.edu.ee)

Lustivere on peale Adavere ja Võisiku kolmas Põltsamaa vallas asuv mõis, kõigi juurde kuuluvad ka kaunid mõisapargid. Keskajast pärinevat Lustivere mõisat (sks k Lustifer) on esimest korda mainitud 1552. aastal. Neogooti stiilis härrastemaja valmis arhitekt Reinhold Guleke projekti järgi aastal 1881. Lustivere on Eesti suursugusemaid neogooti mõisaid, inspireeritud keskaegsest linnusearhitektuurist. Praegu asub seal hooldekodu. (www.mois.ee/vilj/lustivere.shtml)

Koolitusel käsitleti uurimis- ja loovtööde korraldamist ja juhendamist, eri õppeainete ühisprojekte jms.
Ekraanil näitena Ülle Mäekivi õpilaste loodud esitlus.

Esitlusest (vt eelmine foto) pärit laused "Kevad on käes! Kõik nautige seda täies väes!" sobisid hästi iseloomustama ka märtsilõpu Lustiveret.

Koolitus Laeva Põhikoolis

Laevas hakati kooliharidust andma 1765/66. õppeaastal, õpilasi oli siis 15 ja esimeseks õpetajaks oli Heinrich Wulf. Esialgu töötas kool Laeva mõisakooli nime all Möldre talu rehetoas, kus lugema õpiti piiblist ja lauluraamatust ning kirjutati söega valgele lauale, mille koolmeister iga päev valgeks hööveldanud. 1864. aastast läks kool valla haldusse ja sai esimese oma maja. Praegusesse majja, mis ehitati vallaelanike ühisel jõul, asus kool 1934. aastal. (Laeva Põhikooli almanahhi I põhjal)

19. märtsi koolitusel käsitleti uurimis- ja loovtööde korraldamist ning juhendamist põhikoolis.

Laeva Põhikooli esimene almanahh "Siit algab tulevik" on välja antud 2010. aastal kooli 245. aastapäevaks. Sellesse on talletatud kooli ajalugu ja mälestused õpetajatelt ja vilistlastelt ning õpilaslooming nii sõnas kui ka pildis. Almanahhi on koostanud Nadežda Niklus.

Koolitus Lepiku külalistemajas Kabilas

Turba Gümnaasiumi ja Nissi Põhikooli õpetajad keskendusid koolitusel uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamise ning juhendamisega seonduvale.

Lepiku külalistemaja (Lepiku talu) asub Kabila külas Kernu vallas Harjumaal. 

Kabila on Kernu valla pisemaid külasid. Looduslikult asub Kernu vald Põhja-Eesti lavamaa lääneosas, mis on tasase pinnamoega. Kohatu, Kabila, Laitse ja Kaasiku küla piires on levinud karstialad, seal esineb huvitavaid karstinähte.