Islami kirjandus, kultuur ja ajalugu

Täienduskoolitus

„Islami kirjandus, kultuur ja ajalugu“

26. oktoobril 2018 EELK Usuteaduse Instituudi majas (Pühavaimu 6, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: gümnaasiumi ja põhikooli eesti keele ja kirjanduse, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse, usundiõpetuse, filosoofia-, kunstiajaloo-, kultuurilooõpetajad, raamatukoguhoidjad, õppejuhid, koolijuhid

Maht: 8 akadeemilist tundi

Väljastatav dokument: tõend

Täiskasvanuhariduse majandustegevusteate reg-nr 172817, õppekavarühm „Kirjandus ja lingvistika“

Teemad:

1.     Islami usund.

2.     Islami kultuur ja eluolu (tänapäeva olukord).

3.     Koraan.

4.     Araabia kirjandus kuni 21. sajandi autorite ja teosteni (kirjanduse ülevaade pole järjepidev, vaid teatud autorite ja teemade esiletõstmisega).

5.     Araabia keel (araabia tähtede hääldamine, araabia keele kirjutusreeglid jm).

Koolitajad: PhD Elo Süld ja dr. theol. Kalle Kasemaa

Koolituse kohast on võimalik ära öelda arvet tasumata kuni registreerumise lõpptähtpäevani (vt täpsemalt http://merikevardjakoolitus.blogspot.com „Õppekorralduse alused“ ja „Arve tingimused“).

Lisainfo e-posti aadressil merike.vardja@gmail.com, telefoninumbril +372 501 6551 ja koolituse veebilehel http://merikevardjakoolitus.blogspot.com

Kristlik kirjandus, kultuur ja ajalugu

Täienduskoolitus

„Kristlik kirjandus, kultuur ja ajalugu“

27. aprillil 2018 EELK Usuteaduse Instituudi majas (Pühavaimu 6, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: gümnaasiumi ja põhikooli eesti keele ja kirjanduse, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse, usundiõpetuse, filosoofia-, kunstiajaloo-, kultuurilooõpetajad, raamatukoguhoidjad ja teised kultuurihuvilised

Maht: 8 akadeemilist tundi

Väljastatav dokument: tõend

Täiskasvanuhariduse majandustegevusteate reg-nr 172817, õppekavarühm „Kirjandus ja lingvistika“

Teemad:

1.     Piibel ja kristlik kirjandus, selle mõju (eesti) kultuuri arengule.

2.     Miks Eesti on Maarjamaa? Katoliku kirik Eestis 1215–1625.

3.     Maarjamaa tagasitulek. Katoliku kirik Eestis 1799–2018.

4.     Tutvumine endise dominiiklaste püha Katariina kloostrikompleksiga ning ekskursioon kloostri endise refektooriumi kohal asuvasse Eesti apostelliku administratuuri peakirikusse, pühade apostlite Peetruse ja Pauluse katedraali.

Koolitajad: mag Toomas Abiline ja dr. theol. Kalle Kasemaa

Koolituse kohast on võimalik ära öelda arvet tasumata kuni registreerumise lõpptähtpäevani (vt täpsemalt http://merikevardjakoolitus.blogspot.com.ee/ „Õppekorralduse alused“ ja „Arve tingimused“).

Lisainfo e-posti aadressil merike.vardja@gmail.com, telefoninumbril +372 501 6551 ja koolituse veebilehel http://merikevardjakoolitus.blogspot.com.ee

Soome-ugri kirjandus, kultuur ja ajalugu

Tööalane täienduskoolituskursus

„Soome-ugri kirjandus, kultuur ja ajalugu“

11. oktoobril 2013 kell 10.30–17.00  

EELK Usuteaduse Instituudi majas (Pühavaimu 6, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: eesti keele ja kirjanduse, ajaloo-, ühiskonnaõpetuse, filosoofia-, usuõpetuse, kultuurilooõpetajad, huvijuhid, raamatukoguhoidjad ja teised kultuurihuvilised

Kursuse maht: 8 akadeemilist tundi

Kursusel osalejad saavad tõendi.

Käsitletavad teemad:

1. Ülevaade hõimurahvaste kirjandustest: komi, udmurdi, mari, mokša, ersa, mansi, handi, neenetsi kirjandus. Lektor: Arvo Valton (Vallikivi)

Ilukirjandus kui põhiline vahend mahasurutud keelte hoidmisel ja arenemisel. Tõlkekirjanduse roll nende keelte arengus.

2. Ilukirjandus identiteedi ja kirjakeele arengu motiveerijana (karjala näitel). Lektor: PhD Jaan Õispuu

Karjala kirjakeele ja karjalakeelse kirjanduse kujunemine jääb 1930. aastatesse. 1940. aastatest kuni 1980. aastate lõpuni oli karjalakeelse kirjanduse üllitamine ebasoovitav ja karjalased kirjutasid kas soome või vene keeles. 1990. aastate algus tõi endaga kaasa karjala kirjakeele renessansi ja selle kõrval ka karjalakeelse ilukirjanduse taassünni. Viimasel paarikümnel aastal on karjalakeelsel ilukirjandusel olnud oluline koht karjala rahvusliku identiteedi süvendamisel ja keeleuuenduste juurutamisel. Loeng tõmbab paralleele teiste läänemeresoome väikerahvaste kirjandustega tänapäeval ja sajanditaguse olukorraga Eestis.

3. Soome-ugri rahvaste ajalugu ja tänapäev (identiteedist, ajaloost, kultuurist, poliitikast). Lektor: Jaak Prozes

4. Ideid hõimupäevade korraldamiseks koolis. Lektor: Jaak Prozes

Lisainfo e-posti aadressil merike.vardja@gmail.com, telefoninumbril +372 501 6551 ja koolituse ajaveebis http://merikevardjakoolitus.blogspot.com

Päevakava 11. oktoobril 2013

10.15            Hommikukohv

10.30–12.45 Koolitus. Arvo Valton (Vallikivi)

12.45–13.45 Lõunaeine Härraste kohvikus

13.45–15.15 Koolitus. Jaan Õispuu

15.15–15.30 Paus

15.30–17.00 Koolitus. Jaak Prozes

Päevakavas võib esineda väikseid muudatusi.

Jaak Prozes on soome-ugri koostöö edendaja ja hõimupäevade korraldaja. Ta on hõimupäevade traditsiooni (1988) ja Fenno-Ugria Asutuse (1991) üks taastajaid. Praegu töötab Jaak Prozes MTÜ Fenno-Ugria Asutuses nõunikuna.

Jaan Õispuu on lõpetanud Tartu Ülikooli 1978. a eesti filoloogi, eesti keele ja kirjanduse õpetajana, spetsialiteediks soome-ugri keeled. Filoloogiakandidaat 1985, filosoofiadoktor läänemeresoome keelte alal 1995 (mõlemad Tartu Ülikool). Töötanud 1978–1987 Keele ja Kirjanduse Instituudis, 1987–2006 Tallinna Pedagoogilises Instituudis / Tallinna Pedagoogikaülikoolis / Tallinna Ülikoolis. Uurimisaladeks karjala murded ja kirjakeel, eesti keel kui võõrkeel. Aastast 2006 Tallinna Õismäe Gümnaasiumi arendusjuht, alates 2005 TTÜ Tallinna Kolledži soome keele ja eesti keele väljendusõpetuse õppejõud. 1984–1995 oli Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi (vene kool) eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Johannes Aaviku Seltsi ja Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi juhatuse liige. Õpetanud karjala keele kursusi Joensuus, Helsingis, Stockholmis, Greifswaldis, Tokios, Kiotos.

Arvo Valton (Vallikivi) on proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Ta on lõpetanud TPI mäeinsenerina 1959. a ja Üleliidulise Kinoinstituudi filmidramaturgina 1967. a. Kutseline kirjanik 1968. aastast. Prosaistina debüteeris Arvo Valton 1960. aastal, läbilõike tema proosast annavad „Valitud teosed“ I-II (1984) ja „Kogutud teosed“, mille esimene köide ilmus 1999. Rahvuslasena on Arvo Valton sõna võtnud eesti keele ja kultuuri küsimusis, pühendunud soome-ugri rahvaste iseteadvuse õhutamisele: ta on aastast 1993 aktiivselt tegev Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioonis (aseesimees 1993, esimees 1996, alates aastast 1998 president). On tõlkinud eesti keelde soome-ugri rahvaste, vene, bulgaaria ja poola kirjandust. Ta on Tallinna Ülikooli soome-ugri kirjanduste lektor alates 2005, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor 2009, Akadeemia Nord, nüüdse TLÜ Õigusakadeemia audoktor 2006.

Hõimupäevade eesmärke on läbi aegade olnud kultuuri- ja hariduskoostöö Eesti, Soome ja Ungari vahel, tutvustada teisi sugulasrahvaid ning seeläbi tugevdada oma rahvuslikku eneseteadvust. Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel 1931. aastal Helsingis toimunud soome-ugri 4. kultuurikongressi otsusega. Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni. 1988. aastal traditsioon taaselustati. 2011. aastal võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva riikliku tähtpäevana. (MTÜ Fenno-Ugria Asutuse kodulehe http://www.fennougria.ee põhjal)

Asukoht kaardil: http://www.puhkaeestis.ee/et/map/puha-vaimu-kirik

Juudi kirjandus, kultuur ja ajalugu

Tööalane täienduskoolituskursus

„Juudi kirjandus, kultuur ja ajalugu“

10. mail 2013 kell 10.00–16.30

Tallinna sünagoogis (Karu 16, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: eesti keele ja kirjanduse, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse, religiooni-, filosoofia-, kultuurilooõpetajad, raamatukoguhoidjad ja teised kultuurihuvilised

Maht: 8 akadeemilist tundi

Kursusest osavõtjad saavad tõendi.

Käsitletavad teemad:

1. Toora – viis Moosese raamatut – heebrea keeles kirjutatud vanimaid mälestisi.

2. Juudi traditsioonid, pühad, kalender.

3. Juutide ajalugu Eestis.

4. Heebrea keel.

5. Juudi rahva ajaloost Iisraelis ja mujal.

6. Juudi kirjandusest.

Lektorid: Marek Abel ja dr. theol. Kalle Kasemaa

Kursuslasi tervitab Eesti pearabi Efraim Shmuel Kot.

Tallinna sünagoogi tutvustab Marek Abel.


Lisainfo e-posti aadressil merike.vardja@gmail.com, telefoninumbril +372 501 6551 ja koolituse ajaveebis http://merikevardjakoolitus.blogspot.com


Päevakava 10. mail 2013

10.00–10.05 Tervitus. Eesti pearabi Efraim Shmuel Kot

10.05–12.15 Loeng-ekskursioon sünagoogis. Marek Abel

12.15–12.30 Paus

12.30–14.00 Loeng (sünagoogi õppeklassis). Dr. theol. Kalle Kasemaa

14.00–15.00 Traditsiooniline juudi koššer-lõunasöök kohvikus Jeruusalemm

15.00–16.30 Loeng. Dr. theol. Kalle Kasemaa

Päevakavas võib esineda väikseid muudatusi.

Marek Abel on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1971. a. Aastail 1991–2007 elas ta Iisraelis, kus läbis ka giidikoolituse. Töötanud giidina Skandinaavias, Šveitsis, Austrias, Saksamaal, Prantsusmaal, Ungaris ja Tšehhis. Marek Abel on Eesti Juudiusu Koguduse ja Eesti Juudi Kogukonna liige. Ta tegutseb ekskursioonijuhina Tallinna sünagoogis.

Kalle Kasemaa on teoloog, vaimulik, tõlkija ja kirjandusteadlane. Teoloogiadoktori kraadi omandas ta Tartu Ülikoolis 1997. aastal. Ta on Uppsala Ülikooli ja Haifa Ülikooli audoktor. Töötanud pikka aega EELK Usuteaduse Instituudis ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas professorina, on Eesti Kirjanike Liidu liige. Kalle Kasemaa on eesti keelde tõlkinud peamiselt heebrea, kreeka, araabia, jidiši, saksa keelest (kokku üle 50 raamatu), sh heebrea keelest kaks näidendit, mida Eesti Draamateater on mänginud. Tema sulest pärineb arvukalt teadus- ja populaarteaduslikke artikleid.

Juudi kogukond kujunes Eestis 19. sajandi algul. Tallinna ajalooline sünagoog, mis pühitseti sisse 1885. aastal, hävis Teises maailmasõjas. Praegune sünagoog, mis avati 16. mail 2007. a, on pealinna ainulaadsemaid sakraalehitisi (projekteerinud KOKO arhitektuuristuudio). Selle nüüdisaegne disain on põimunud traditsioonilise sünagoogiarhitektuuriga. Tallinn oli selle ajani ainus Euroopa pealinn, kus puudus oma sünagoog. Pühakoda Karu tänaval on osa tervikust, kuhu kuuluvad ka Tallinna Juudi Kool ja Eesti Juudi Kogukonna keskus. („Tallinna Sünagoogi päev“, www.ejc.ee järgi)

Eesti Juudiusu Koguduse koduleht: http://www.ejc.ee/

Budismi kirjandus, kultuur ja ajalugu

Tööalane täienduskoolituskursus

„Budismi kirjandus, kultuur ja ajalugu“

8. juunil 2012 

Kiek in de Kökis (Komandandi tee 2, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: eesti keele ja kirjanduse, ajaloo-, ühiskonnaõpetuse, filosoofia-, kultuuriloo-, religiooniõpetajad, raamatukoguhoidjad ning teised kultuurihuvilised

Kursusest osavõtjad saavad tõendi.

Käsitletavad teemad:

1. Budismi ajalugu Eestis.

2. Buddha elulugu ja õpetus.

3. Budismi levik Indias ja Indiast välja.

4. India budismi koolkonnad, hīnayāna ja mahāyāna.

5. Budistlik kirjandus ja filosoofia.

Lektorid: Toomas Abiline ja MA Martti Kalda

Lisainfo: merike.vardja@gmail.com, tel +372 501 6551, koolituse ajaveeb http://merikevardjakoolitus.blogspot.com

Islami kirjanduse, kultuuri ja ajaloo koolitus Tartus

Tööalane täienduskoolituskursus

„Islami kirjandus, kultuur ja ajalugu“

18. mail 2012 kell 10.30-16.30

Ülikooli kohviku kaminasaalis (TÜ peahoone kõrval, Ülikooli 20, Tartu)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: eesti keele ja kirjanduse, ajaloo-, ühiskonnaõpetuse, filosoofia-, kultuuriloo-, religiooniõpetajad, raamatukoguhoidjad ning teised kultuurihuvilised

Kursuse maht: 8 akadeemilist tundi

Kursusest osavõtjad saavad tõendi.

Käsitletavad teemad:

1. Araabia keel (araabia tähtede hääldamine, araabia keele kirjutamisreeglid jm). Dr. theol. Kalle Kasemaa

2. Koraan. Dr. theol. Kalle Kasemaa

3. Islami usundi päritolu, kujunemine, peasuunad, areng ja levik. Dr. theol. Kalle Kasemaa

4. Araabia kirjandus kuni 20. sajandi autorite ja teosteni (kirjanduse ülevaade pole järjepidev, vaid teatud autorite ja teemade esiletõstmisega). Dr. theol. Kalle Kasemaa

5. Islami usu põhimõtted ja nende järgimine igapäevaelus. MA Juune Holvandus

6. Islamimaade ja araabia maade mõiste. Kultuur, tavad, eluolu. MA Juune Holvandus

Lisainfo: merike.vardja@gmail.com, tel +372 501 6551, koolituse ajaveeb http://merikevardjakoolitus.blogspot.com

Islami kirjandus, kultuur ja ajalugu

Tööalane täienduskoolituskursus

„Islami kirjandus, kultuur ja ajalugu“

5. ja 6. jaanuaril 2012 

Kiek in de Kökis (Komandandi tee 2, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: eesti keele ja kirjanduse, ajaloo-, ühiskonnaõpetuse, filosoofia-, kultuuriloo-, religiooniõpetajad, raamatukoguhoidjad ning teised kultuurihuvilised

Kursusest osavõtjad saavad tõendi.

Käsitletavad teemad:

1. Islam Eestis. Kontaktid minevikus ja tänapäeval. Kiek in de Köki muuseumijuht Toomas Abiline

2. Islami usundi päritolu, kujunemine, peasuunad, areng ja levik. Dr. theol. Kalle Kasemaa

3. Koraan. Araabia kirjandus kuni 20. sajandi autorite ja teosteni (kirjanduse ülevaade pole järjepidev, vaid teatud autorite ja teemade esiletõstmisega). Dr. theol. Kalle Kasemaa

4. Araabia keel (araabia tähtede hääldamine, araabia keele kirjutamisreeglid jm). Dr. theol. Kalle Kasemaa

5. Islami usu põhimõtted ja nende järgimine igapäevaelus. MA Juune Holvandus

6. Islamimaade ja araabia maade mõiste. Kultuur, tavad, eluolu. MA Juune Holvandus

7. Bastionikäikude ekskursioon giidi saatel.

Lisainfo: merike.vardja@gmail.com, tel +372 501 6551, koolituse ajaveeb http://merikevardjakoolitus.blogspot.com

Juudi kirjandus, kultuur ja ajalugu

Õpetajate tööalane täienduskoolituskursus

„Juudi kirjandus, kultuur ja ajalugu“

6. mail 2011 kell 10.00-16.00

Tallinna sünagoogis (Karu 16, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: eesti keele ja kirjanduse, religiooni-, kultuuriloo-, ajaloo-, ühiskonnaõpetuse õpetajad ja teised asjahuvilised

Kursuse maht: 8 akadeemilist tundi

Osavõtjad saavad tõendi kursusel osalemise kohta.

Käsitletavad teemad:

1. Juutide ajalugu: vanaaeg, keskaeg, uusim aeg.

2. Judaism: teke (kuni 1. saj eKr), areng keskajal, tänapäev.

3. Juudi kultuur: vanaaeg, keskaeg, tänapäev.

4. Juudi kirjandus, kunst ja muusika. Juudi kirjandus Eestis ja maailmas.

Lektor: Elhonen Saks

Kursuslasi tervitab Eesti pearabi Efraim Shmuel Kot.

Ekskursiooni sünagoogis juhib Marek Abel.

Info: merike.vardja@gmail.com või tel +372 501 6551