Eesti keele riigieksamiks valmistumise korduskoolitus 2014

Seoses suure huviga eesti keele riigieksamiks valmistumise koolituse vastu korraldame Tallinnas 10. veebruaril 2014 korduskursuse.

Pedagoogide tööalane täienduskoolituskursus

„Teksti vastuvõtu ja loomise oskus gümnaasiumi eesti keele õpitulemusena“

(eesti keele riigieksamiks valmistumine eesti õppekeelega koolile)

10. veebruaril 2014

EELK Usuteaduse Instituudi majas (Pühavaimu 6, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajad

Kursuse maht: 8 akadeemilist tundi

Kursusel osalejad saavad tõendi.

Käsitletavad teemad:

1. Tähelepanekuid 2013. aasta riigieksami kohta.

2. Eesti keele riigieksamist 2014. aastal (muutused).

3. Lugemisülesanded ja nende tüübid. Näidisvastuste parandamine, hindamine ja analüüs.

4. Kirjutamisosa (arutleva kirjandi) parandamine, hindamine ja analüüs.

5. Näidisülesanded ja -võtmed.

Lektor: Merike Vardja

Lisainfo e-posti aadressil merike.vardja@gmail.com, telefoninumbril +372 501 6551 ja koolituse ajaveebis http://merikevardjakoolitus.blogspot.com

Eesti keele riigieksamiks valmistumise koolitused 2014

Pedagoogide tööalane täienduskoolituskursus

„Teksti vastuvõtu ja loomise oskus gümnaasiumi eesti keele õpitulemusena“

(eesti keele riigieksamiks valmistumine eesti õppekeelega koolile)

17. jaanuaril 2014 EELK Usuteaduse Instituudi majas (Pühavaimu 6, Tallinn)

ja

31. jaanuaril 2014 Ülikooli kohvikus (Ülikooli 20, Tartu)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajad

Kursuse maht: 8 akadeemilist tundi

Kursusel osalejad saavad tõendi.

Käsitletavad teemad:

1. Tähelepanekuid 2013. aasta riigieksami kohta.

2. Eesti keele riigieksamist 2014. aastal (muutused).

3. Lugemisülesanded ja nende tüübid. Näidisvastuste parandamine, hindamine ja analüüs.

4. Kirjutamisosa (arutleva kirjandi) parandamine, hindamine ja analüüs.

5. Näidisülesanded ja -võtmed.

Lektor: Merike Vardja

Lisainfo e-posti aadressil merike.vardja@gmail.com, telefoninumbril +372 501 6551 ja koolituse ajaveebis http://merikevardjakoolitus.blogspot.com

Päevakava Tallinnas 17. jaanuaril 2014

10.15–10.30 Hommikukohv

10.30–12.45 Koolitus (sh paus)

12.45–13.45 Lõunaeine

13.45–15.15 Koolitus

15.15–15.30 Paus

15.30–17.00 Koolitus

Päevakava Tartus 31. jaanuaril 2014

10.15–10.30 Hommikukohv

10.30–12.00 Koolitus

12.00–12.30 Lõunaeine

12.30–14.00 Koolitus

14.00–14.15 Paus

14.15–16.30 Koolitus (sh paus)

Päevakavas võib esineda väikseid muudatusi.

Kursus on praktilise suunitlusega ja keskendub eesti keele riigieksami möödunudaastaste tulemuste analüüsile ning näidistööde parandamisele, hindamisele ja analüüsile.

2014. aastal toimub eesti keele riigieksam uue õppekava põhjal. Eksamitöö koosneb kahest osast ja sellega kontrollitakse õpilase tekstimõistmis- ja tekstiloomeoskust ehk funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust. Eesti keele riigieksamiga mõõdetakse, kuidas gümnaasiumilõpetaja suudab lugeda, mõista, analüüsida, tõlgendada ja luua tekste; suudab loovalt ja kriitiliselt mõelda ning arutleda; oskab end kirjalikult väljendada; on omandanud eesti normikirjakeele; teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära; on omandanud õppekava üld- ja valdkonnapädevused. („Eesti keele riigieksami eristuskirja 2014“ põhjal)

Eesti keele riigieksami materjalid: http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/riigieksamite-materjalid-2014 Gümnaasiumi riiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013008 Õppekavaportaal: http://www.oppekava.ee/index.php/Esileht

Merike Vardja on filosoofiadoktor. Alates 1996/1997. aastast olnud eesti keele riigieksami ettevalmistamis- ja hindamiskomisjoni liige ning apellatsioonikomisjoni ekspert.

Usuteaduse instituudi asukoht kaardil: http://www.puhkaeestis.ee/et/map/puha-vaimu-kirik
Ülikooli kohviku asukoht kaardil: http://www.puhkaeestis.ee/et/map/ulikooli-kohvik

Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde koolitus Tallinnas

25. oktoobril 2013 toimus Tallinnas täienduskursus "Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamine ning juhendamine". Lektorid olid Ülle Mäekivi ja Jaan Õispuu.

"Ökulite uurimused" on Tallinna Õismäe Gümnaasiumi väljaanne, milles on vormitud teadusartikliteks 12. klasside õpilaste silmapaistvamad kultuuriloo-, keele-, muusika-, kunsti- ja psühholoogiaalased uurimistööd. Koostanud ja toimetanud Jaan Õispuu, toimetuskolleegium: Mai Veier, Koidu Ilmjärv, Jaan Õispuu. Kaane kujundanud Silver Sepp. "Ökulite uurimuste" I osa on ilmunud 2010. aastal.

Soome-ugri kirjanduse, kultuuri ja ajaloo koolitus Tallinnas

11. oktoobril 2013 toimus täienduskursus "Soome-ugri kirjandus, kultuur ja ajalugu". Kirjanduse, kultuuri ja ajaloo kursuste sari jätkub ka edaspidi. Kõik huvilised on oodatud!

Hõimurahvaste kirjandust käsitles kirjanik ning soome-ugri ja samojeedi rahvaste kirjanduse viljakamaid tõlkijaid Arvo Valton.

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi arendusjuht, PhD Jaan Õispuu keskendus karjala kirjandusele, keelele ja identiteedile.

Soome-ugri rahvaste ajaloost ja tänapäevast andis ülevaate Jaak Prozes, MTÜ Fenno-Ugria Asutuse nõunik ja hõimupäevade korraldaja.

Sügis pakub imesid ja värve...

Tean ju küll
et peaks rääkima
tõsiseid asju
tarku asju

Aga kes siis näeks
väikeste õite imet

Nils-Aslak Valkeapää (Áillohaš) "Kodu südames", saami keelest tõlkinud Aune Veersalu (Kirjastuskeskus, 2011)

Harilikku käokannust - vaprat sügisest õitsejat - nimetatakse ka kodumaiseks lõvilõuaks.

Võilill kolletamispäeval

14. oktoober, kolletamispäev, tähistab looduse sügisest muutumist: puulehed kolletavad ja hakkavad maha langema. See oli üks päevi, mis jaotas muistse kalendriaasta neljaks; selle süsteemi teised päevad olid künnipäev (14. aprill), maretapäev (13. juuli) ja taliharjapäev (14. jaanuar).

Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamise ning juhendamise koolitus Tallinnas

Pedagoogide tööalane täienduskoolituskursus

„Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamine ning juhendamine“

25. oktoobril 2013 kell 10.30–17.00

EELK Usuteaduse Instituudi majas (Pühavaimu 6, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajad, õppejuhid, arendusjuhid, huvijuhid

Kursuse maht: 8 akadeemilist tundi

Kursusel osalejad saavad tõendi.

Käsitletavad teemad:

1. Loovtööde korraldamine ja juhendamine.

2. Praktiliste tööde korraldamine ja juhendamine.

3. Ainevaldkondade/õppeainete lõimimise võimalusi.

4. Uurimistööde korraldamine ja juhendamine.

5. Uurimistöö olemus, meetodid ja struktuur.

6. Uurimistöö planeerimine, etapid ja esitamine.

7. Uurimuste temaatika.

Lektorid: MA Ülle Mäekivi ja PhD Jaan Õispuu

Lisainfo e-posti aadressil merike.vardja@gmail.com, telefoninumbril +372 501 6551 ja koolituse ajaveebis http://merikevardjakoolitus.blogspot.com

Päevakava 25. oktoobril 2013

10.15–10.30 Hommikukohv

10.30–12.45 Koolitus. Ülle Mäekivi

12.45–13.45 Lõunaeine Härraste kohvikus

13.45–15.15 Koolitus. Jaan Õispuu

15.15–15.30 Paus

15.30–17.00 Koolitus. Jaan Õispuu

Päevakavas võib esineda väikseid muudatusi.

Ülle Mäekivi on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogia eriala ja kaitsnud MA Tallinna Ülikoolis (haridusteaduse magister). Töötab eesti keele ja kirjanduse õpetaja-metoodikuna Rapla Ühisgümnaasiumis. Välja töötanud metoodilisi materjale aineõpetuseks, on 7.–9. kl eesti keele kontrolltööde ja kogumiku „Loovus“ kaasautor. Pälvinud HTMi ja JKSi pedagoogiliste kirjutiste võistlusel (2008) ning EESi ja TÜ eetikakeskuse konkursil „Kirjandusteoste kasutamine väärtuskasvatuses“ (2010) laureaaditiitli. On olnud õpetajate täienduskoolitaja ja juhendanud loomingulistel konkurssidel ning olümpiaadidel edukalt esinenud õpilasi. 2013. a tunnustas Rapla vald Ülle Mäekivi silmapaistvate teenete eest haridusauhinnaga Rapla Rüblik.

Jaan Õispuu on lõpetanud Tartu Ülikooli 1978. a eesti filoloogi, eesti keele ja kirjanduse õpetajana, spetsialiteediks soome-ugri keeled. Filoloogiakandidaat 1985, filosoofiadoktor läänemeresoome keelte alal 1995 (mõlemad Tartu Ülikool). Töötanud 1978–1987 Keele ja Kirjanduse Instituudis, 1987–2006 Tallinna Pedagoogilises Instituudis / Tallinna Pedagoogikaülikoolis / Tallinna Ülikoolis. Uurimisaladeks karjala murded ja kirjakeel, eesti keel kui võõrkeel. Aastast 2006 Tallinna Õismäe Gümnaasiumi arendusjuht, alates 2005 TTÜ Tallinna Kolledži soome keele ja eesti keele väljendusõpetuse õppejõud. 1984–1995 oli Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi (vene kool) eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Johannes Aaviku Seltsi ja Soome Keele Õpetajate Seltsi juhatuse liige. Jaan Õispuul on pikaajaline kogemus uurimistööde juhendamisel nii ülikoolis kui ka gümnaasiumis, ta õpetab ka uurimistööde aluste kursust.

Kursus on praktilise suunitlusega, sellel kutsutakse kaasa mõtlema, jagatakse kogemusi, hea praktika näiteid. Meie varasematelt samanimelistelt kursustelt tuttavad teemad esitatakse uuest vaatepunktist.

Üldhariduse riiklikud õppekavad, valdkonnaraamatud jm juhendid portaalis http://www.oppekava.ee

Asukoht kaardil: http://www.puhkaeestis.ee/et/map/puha-vaimu-kirik

Soome-ugri kirjandus, kultuur ja ajalugu

Tööalane täienduskoolituskursus

„Soome-ugri kirjandus, kultuur ja ajalugu“

11. oktoobril 2013 kell 10.30–17.00  

EELK Usuteaduse Instituudi majas (Pühavaimu 6, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: eesti keele ja kirjanduse, ajaloo-, ühiskonnaõpetuse, filosoofia-, usuõpetuse, kultuurilooõpetajad, huvijuhid, raamatukoguhoidjad ja teised kultuurihuvilised

Kursuse maht: 8 akadeemilist tundi

Kursusel osalejad saavad tõendi.

Käsitletavad teemad:

1. Ülevaade hõimurahvaste kirjandustest: komi, udmurdi, mari, mokša, ersa, mansi, handi, neenetsi kirjandus. Lektor: Arvo Valton (Vallikivi)

Ilukirjandus kui põhiline vahend mahasurutud keelte hoidmisel ja arenemisel. Tõlkekirjanduse roll nende keelte arengus.

2. Ilukirjandus identiteedi ja kirjakeele arengu motiveerijana (karjala näitel). Lektor: PhD Jaan Õispuu

Karjala kirjakeele ja karjalakeelse kirjanduse kujunemine jääb 1930. aastatesse. 1940. aastatest kuni 1980. aastate lõpuni oli karjalakeelse kirjanduse üllitamine ebasoovitav ja karjalased kirjutasid kas soome või vene keeles. 1990. aastate algus tõi endaga kaasa karjala kirjakeele renessansi ja selle kõrval ka karjalakeelse ilukirjanduse taassünni. Viimasel paarikümnel aastal on karjalakeelsel ilukirjandusel olnud oluline koht karjala rahvusliku identiteedi süvendamisel ja keeleuuenduste juurutamisel. Loeng tõmbab paralleele teiste läänemeresoome väikerahvaste kirjandustega tänapäeval ja sajanditaguse olukorraga Eestis.

3. Soome-ugri rahvaste ajalugu ja tänapäev (identiteedist, ajaloost, kultuurist, poliitikast). Lektor: Jaak Prozes

4. Ideid hõimupäevade korraldamiseks koolis. Lektor: Jaak Prozes

Lisainfo e-posti aadressil merike.vardja@gmail.com, telefoninumbril +372 501 6551 ja koolituse ajaveebis http://merikevardjakoolitus.blogspot.com

Päevakava 11. oktoobril 2013

10.15            Hommikukohv

10.30–12.45 Koolitus. Arvo Valton (Vallikivi)

12.45–13.45 Lõunaeine Härraste kohvikus

13.45–15.15 Koolitus. Jaan Õispuu

15.15–15.30 Paus

15.30–17.00 Koolitus. Jaak Prozes

Päevakavas võib esineda väikseid muudatusi.

Jaak Prozes on soome-ugri koostöö edendaja ja hõimupäevade korraldaja. Ta on hõimupäevade traditsiooni (1988) ja Fenno-Ugria Asutuse (1991) üks taastajaid. Praegu töötab Jaak Prozes MTÜ Fenno-Ugria Asutuses nõunikuna.

Jaan Õispuu on lõpetanud Tartu Ülikooli 1978. a eesti filoloogi, eesti keele ja kirjanduse õpetajana, spetsialiteediks soome-ugri keeled. Filoloogiakandidaat 1985, filosoofiadoktor läänemeresoome keelte alal 1995 (mõlemad Tartu Ülikool). Töötanud 1978–1987 Keele ja Kirjanduse Instituudis, 1987–2006 Tallinna Pedagoogilises Instituudis / Tallinna Pedagoogikaülikoolis / Tallinna Ülikoolis. Uurimisaladeks karjala murded ja kirjakeel, eesti keel kui võõrkeel. Aastast 2006 Tallinna Õismäe Gümnaasiumi arendusjuht, alates 2005 TTÜ Tallinna Kolledži soome keele ja eesti keele väljendusõpetuse õppejõud. 1984–1995 oli Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi (vene kool) eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Johannes Aaviku Seltsi ja Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi juhatuse liige. Õpetanud karjala keele kursusi Joensuus, Helsingis, Stockholmis, Greifswaldis, Tokios, Kiotos.

Arvo Valton (Vallikivi) on proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Ta on lõpetanud TPI mäeinsenerina 1959. a ja Üleliidulise Kinoinstituudi filmidramaturgina 1967. a. Kutseline kirjanik 1968. aastast. Prosaistina debüteeris Arvo Valton 1960. aastal, läbilõike tema proosast annavad „Valitud teosed“ I-II (1984) ja „Kogutud teosed“, mille esimene köide ilmus 1999. Rahvuslasena on Arvo Valton sõna võtnud eesti keele ja kultuuri küsimusis, pühendunud soome-ugri rahvaste iseteadvuse õhutamisele: ta on aastast 1993 aktiivselt tegev Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioonis (aseesimees 1993, esimees 1996, alates aastast 1998 president). On tõlkinud eesti keelde soome-ugri rahvaste, vene, bulgaaria ja poola kirjandust. Ta on Tallinna Ülikooli soome-ugri kirjanduste lektor alates 2005, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor 2009, Akadeemia Nord, nüüdse TLÜ Õigusakadeemia audoktor 2006.

Hõimupäevade eesmärke on läbi aegade olnud kultuuri- ja hariduskoostöö Eesti, Soome ja Ungari vahel, tutvustada teisi sugulasrahvaid ning seeläbi tugevdada oma rahvuslikku eneseteadvust. Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel 1931. aastal Helsingis toimunud soome-ugri 4. kultuurikongressi otsusega. Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni. 1988. aastal traditsioon taaselustati. 2011. aastal võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva riikliku tähtpäevana. (MTÜ Fenno-Ugria Asutuse kodulehe http://www.fennougria.ee põhjal)

Asukoht kaardil: http://www.puhkaeestis.ee/et/map/puha-vaimu-kirik

Kujundava hindamise koolitus Emmastes

23. augustil 2013 toimus Emmaste Põhikooli pedagoogide koolitus "Kujundav hindamine õppekava valgusel". Lektor oli pedagoog-metoodik Marit Tarkin. Käsitleti eelhindamist, hindamismudeleid ja õpilase kaasamist hindamisse, õppeprotsessi juhtimist, õpilase eneseregulatsiooni, tagasiside tähtsust, arenguvestlusi jm temaatikat.

Emmaste PK pedagoogid kujundava hindamise koolitusel

Direktor Ruti Nõmm ja lektor Marit Tarkin

Maja Hiiumaal Kassaris, kus suviti 1924-1938 elas ja töötas kirjanik Aino Kallas.

Tervist väärtustavate hoiakute kujundamise koolitus Moostes

22. augustil 2013 toimus Moostes Puka Keskkooli pedagoogide koolitus "Tervist väärtustavate hoiakute kujundamine" (tervis ja ohutus kui õppekava läbiv teema). Lektorid olid semiootik, PhD Renata Sõukand ja bioloog, MSc, EMÜ doktorant Raivo Kalle, kes käsitlesid Eesti looduslikke toidu- ja teetaimi läbi aegade. Teetaimi õpiti tundma ka tee degusteerimise kaudu. Lektoritel on kirjastuses Varrak ilmunud raamat "Eesti looduslikud toidutaimed. Kasutamine 18. sajandist tänapäevani", http://www.varrak.ee/product/12631/
Koolituspäeva mahtus ka meeleolukas ringkäik Mooste mõisas giid Laine Madissoni juhtimisel.

Puka KK pedagoogid Eesti looduslikke toidu- ja teetaimi käsitleval koolitusel

Ringkäik Mooste mõisas oli meeleolukas.

Augustiõhtune udulaam on laotunud üle maa...

Kaunist suve!

Head kolleegid

Teave järgmise kursuse kohta ilmub augusti lõpul.

Kohtumiseni sügisel!

Juudi kirjanduse, kultuuri ja ajaloo koolitus Tallinna sünagoogis

10. mail 2013 toimus Tallinna sünagoogis täienduskursus "Juudi kirjandus, kultuur ja ajalugu".

Kursusel osalejaid tervitas Eesti pearabi Efraim Shmuel Kot.

Tallinna sünagoogi ekskursioonijuht Marek Abel

Emeriitprofessor, teoloogiadoktor Kalle Kasemaa

Juudi kirjandus, kultuur ja ajalugu

Tööalane täienduskoolituskursus

„Juudi kirjandus, kultuur ja ajalugu“

10. mail 2013 kell 10.00–16.30

Tallinna sünagoogis (Karu 16, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: eesti keele ja kirjanduse, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse, religiooni-, filosoofia-, kultuurilooõpetajad, raamatukoguhoidjad ja teised kultuurihuvilised

Maht: 8 akadeemilist tundi

Kursusest osavõtjad saavad tõendi.

Käsitletavad teemad:

1. Toora – viis Moosese raamatut – heebrea keeles kirjutatud vanimaid mälestisi.

2. Juudi traditsioonid, pühad, kalender.

3. Juutide ajalugu Eestis.

4. Heebrea keel.

5. Juudi rahva ajaloost Iisraelis ja mujal.

6. Juudi kirjandusest.

Lektorid: Marek Abel ja dr. theol. Kalle Kasemaa

Kursuslasi tervitab Eesti pearabi Efraim Shmuel Kot.

Tallinna sünagoogi tutvustab Marek Abel.


Lisainfo e-posti aadressil merike.vardja@gmail.com, telefoninumbril +372 501 6551 ja koolituse ajaveebis http://merikevardjakoolitus.blogspot.com


Päevakava 10. mail 2013

10.00–10.05 Tervitus. Eesti pearabi Efraim Shmuel Kot

10.05–12.15 Loeng-ekskursioon sünagoogis. Marek Abel

12.15–12.30 Paus

12.30–14.00 Loeng (sünagoogi õppeklassis). Dr. theol. Kalle Kasemaa

14.00–15.00 Traditsiooniline juudi koššer-lõunasöök kohvikus Jeruusalemm

15.00–16.30 Loeng. Dr. theol. Kalle Kasemaa

Päevakavas võib esineda väikseid muudatusi.

Marek Abel on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1971. a. Aastail 1991–2007 elas ta Iisraelis, kus läbis ka giidikoolituse. Töötanud giidina Skandinaavias, Šveitsis, Austrias, Saksamaal, Prantsusmaal, Ungaris ja Tšehhis. Marek Abel on Eesti Juudiusu Koguduse ja Eesti Juudi Kogukonna liige. Ta tegutseb ekskursioonijuhina Tallinna sünagoogis.

Kalle Kasemaa on teoloog, vaimulik, tõlkija ja kirjandusteadlane. Teoloogiadoktori kraadi omandas ta Tartu Ülikoolis 1997. aastal. Ta on Uppsala Ülikooli ja Haifa Ülikooli audoktor. Töötanud pikka aega EELK Usuteaduse Instituudis ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas professorina, on Eesti Kirjanike Liidu liige. Kalle Kasemaa on eesti keelde tõlkinud peamiselt heebrea, kreeka, araabia, jidiši, saksa keelest (kokku üle 50 raamatu), sh heebrea keelest kaks näidendit, mida Eesti Draamateater on mänginud. Tema sulest pärineb arvukalt teadus- ja populaarteaduslikke artikleid.

Juudi kogukond kujunes Eestis 19. sajandi algul. Tallinna ajalooline sünagoog, mis pühitseti sisse 1885. aastal, hävis Teises maailmasõjas. Praegune sünagoog, mis avati 16. mail 2007. a, on pealinna ainulaadsemaid sakraalehitisi (projekteerinud KOKO arhitektuuristuudio). Selle nüüdisaegne disain on põimunud traditsioonilise sünagoogiarhitektuuriga. Tallinn oli selle ajani ainus Euroopa pealinn, kus puudus oma sünagoog. Pühakoda Karu tänaval on osa tervikust, kuhu kuuluvad ka Tallinna Juudi Kool ja Eesti Juudi Kogukonna keskus. („Tallinna Sünagoogi päev“, www.ejc.ee järgi)

Eesti Juudiusu Koguduse koduleht: http://www.ejc.ee/

Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde koolitus Iisakus, Emmastes ning Aseris

Pedagoogide koolitus "Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamine ning juhendamine" toimus 19. märtsil 2013 Iisaku Gümnaasiumis, 21. märtsil Emmaste Põhikoolis ja 22. märtsil Aseri Keskkoolis.

Iisaku Gümnaasium

Iisaku Gümnaasium asub Iisakus Tartu mnt 62. Esmakordselt on Iisaku kooli kirjasõnas mainitud aastal 1788 (http://iisakug.piksel.ee).

Emmaste Põhikool on Emmaste vallas ainuke üldharidust andev asutus. Kool asub endises Emmaste mõisa peahoones. Kool alustas tööd 1920. aastal Emmaste Kõrgema Algkoolina. (Allikas: www.emmaste.edu.ee)

Emmaste mõisasüdame ajaloost...

Perspektiive...

Emmaste Põhikooli almanahhi (Hiiumaa, 2010) on koostanud Eila Tõnisson ja Velli Barinov.

Väljavõtteid almanahhis kajastatud tunnikontrollidest: "Kunagi ammu-ammu elasid eestlased oma väikese külaga sügaval metsa sees... Vananaistesuvi on suvi, kus on ainult naised ja mehi pole läheduses näha. Et naised peavad kogu töö ise ära tegema... Romaan on kirjanduse allikas. Tavaliselt on romaanid väga pikad ja räägitakse, et need on ka huvitavad."


1905. a alustas Aseris tööd vene õppekeelega erakool, mida pidas kuni 1922. a üleval aktsiaselts Asseriin. 1946. aastast hakkas Aseris kujunema kakskeelne kool, mis on kakskeelne tänini. Kooli ja piirkonna aja- ning kodulugu valgustavad Marianna Koitla uurimus "Aseri kooli minevik ja tänapäev" ja väljavõtted Richard Kääri käsikirjast "Inimesed ja saatused": http://www.aserik.edu.ee/ajalugu.

Aseri KKs välja antud loomingut, sh Erika Viikholmi jutu- ja luuleraamat, leidub kooli kodulehel aadressil http://www.aserik.edu.ee/looming.



Eesti keele riigieksamiks valmistumise koolitus Tallinnas 1. märtsil 2013

Kauneid kevadpühi!
Setumaalt on pärit ütlus, et suurt neljapäeva ja reedet peetakse suurimaiks pühadeks, sest isegi linnud ei kanna neil päevil omale pesa. Vaiksele laupäevale järgnevad ülestõusmispühad ehk lihavõtted ehk muna-, kiige-, kevadpühad, mis on rõõmupühad 22. märtsi ja 25. aprilli vahel. ("Päev on aja aken", 2009)

Eesti keele riigieksamiks valmistumise koolitus 2013

Pedagoogide tööalane täienduskoolituskursus

„Teksti vastuvõtu ja loomise oskus gümnaasiumi eesti keele õpitulemusena“

1. märtsil 2013 kell 10.30-16.45

EELK Usuteaduse Instituudi majas (Pühavaimu 6, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajad

Kursuse maht: 8 akadeemilist tundi

Kursusest osavõtjad saavad tõendi.

Käsitletavad teemad:

1. Tähelepanekuid 2012. aasta eesti keele riigieksami kohta.

2. Soovitusi riigieksamiks valmistumisel.

3. Lugemisülesanded ja nende tüübid. Näidisvastuste parandamine, hindamine ja analüüs.

4. Kirjutamisülesande (arutleva kirjandi) parandamine, hindamine ja analüüs. Viga ja selle kaal.

5. Näidisülesande ja -võtme koostamine.

Lektor: Merike Vardja

Lisainfo e-posti aadressil merike.vardja@gmail.com, telefoninumbril +372 501 6551 ja koolituse ajaveebis http://merikevardjakoolitus.blogspot.com

Kujundav hindamine uue õppekava valgusel

Pedagoogide tööalane täienduskoolituskursus

„Kujundav hindamine uue õppekava valgusel“

8. veebruaril 2013 kell 10.30-16.30

Kiek in de Kökis (Komandandi tee 2, Tallinn)

Korraldaja: FIE, PhD Merike Vardja

Sihtrühm: õpetajad, klassijuhatajad, õppejuhatajad, arendusjuhid ja huvijuhid

Kursuse maht: 8 akadeemilist tundi

Kursusest osavõtjad saavad tõendi.

Käsitletavad teemad:

1. Kujundav hindamine.

2. Õpilase eneseanalüüsiküsimustik ja portfoolio (õpimapp) kujundava hindamise vahendeina.

3. Arenguvestlus – õpilase arengu alus. Arenguvestlus kui parim vahend õpilaste ja lastevanemate tundmaõppimiseks ja koostööks.

4. Arenguvestluse ettevalmistamine, korraldamine, juhtimine ja psühholoogia. Praktilised nõuanded, võimalikud küsimustikud.

Lektor: Marit Tarkin

Lisainfo e-posti aadressil merike.vardja@gmail.com, telefoninumbril +372 501 6551 ja koolituse ajaveebis http://merikevardjakoolitus.blogspot.com

Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde koolitus Lihulas

3. jaanuaril 2013 toimus Lihula Gümnaasiumi pedagoogide koolitus "Uurimis-, loov- ja praktiliste tööde korraldamine ning juhendamine".